Sorteerisin täna ise posti ja Steve tegi nalja, et kas ootan mõnda kirja, mille peale vastasin, et siia küll keegi mulle midagi ei saada. Lappasin siis kirjade hunnikut läbi ja üllatus-üllatus, mulle oligi midagi tulnud! Ei kujuta ette, kust keegi mu tööaadressi juba sai ja miks arvas, et olen huvitatud eriprojekti järgi tehtud kivitöödest. Lähemal uurimisel selgus, et täitsa tore värviline ajakiri, vb läheb isegi vaja kunagi.
Jaanuar ja veebruar on olnud üsna vaiksed kuud, pole nagu midagi väga blogisse ka olnud kirjutada. Kuid tundub, et märtsikuus hakkab elu jälle vunki sisse saama, sest D.C-s on Keskkonna-teemaliste filmide festival, kuhu oleme end juba kirja pannud ning Riiklikus Ehitusmuuseumis on ka paar head filmi NY-st, mida tahaks vaatama minna. Pluss Pablo Francisco järgmine nädalavahetus ja Cherry Blossom festival hakkab ka märtsi lõpus. Nimelt D.C pidi siis kõige ilusam olema, kirsid õitsevad kesklinnas hordidena ja puha (mingid paraadid pidid ka olema, kus neiud kepslevad ringi, olles ise lillekesteks riietatud). Võiks juba soojaks ka minna, saaks hakata käima tennist mängimas (ostsime reketid ja pallid ära). Ma endiselt imestan, kui kiiresti siinkandis ilm muutub. Eile oli lumi, vihm ja tormituul, täna päike särab ja taevas on helesinine.
No comments:
Post a Comment