If you were a lollipop, I would even eat the stick!

Käisin neljapäeval tähtsal lõunasöögil. Nimelt on Baltic-American Freedom Foundationi (organisatsioon, mille kaudu oma stipendiumi sain) juhatuse liikmetel vahepeal koosolek D.C-s. Need praktikandid, kes siinkandis elavad, on kutsutud. Talvel oli ka üks üritus, kuhu aga minna ei saanud, sest olime Margusega just tagasiteel Barbadoselt. Seekord mõtlesin võimalust ära kasutada ja kui kutsuti, olin kohe nõus.

Lõuna toimus Metropolitan klubis, mis asub Valge Maja juures. Olin esimene, kes saabus. Uksehoidja lasi mu sisse, võttis mantli ning palus fuajees teisi oodata. Fantaasia hakkas taas kohe tööle, tulid igasugused filmid salaühingutest meelde. Kujutage nüüd ette kõige peenemat härrasmeeste klubi, mida näinud või millest kuulnud olete. Ja härrasmeeste klubi all ei pea ma siinkohal mõnda kahtlast stripiurgast silmas, mida kutsutakse peene nimega, vaid ehtsat filmidest nähtud klubhoonet, kus ülikondades härrasmehed istuvad tugitoolides, joovad kohvi ja loevad ajalehti. Pilte kahjuks ei võinud seal teha (telefoniga rääkimine oli ka keelatud), nii et mul ei ole näidata, milline täpselt välja nägi. Kõik oli väga peen ja viisakas, naised kandsid jakikestega kleite (jah, erinevalt filmidest, võivad seal klubis käia ka naised). 

Pean siinkohal mainima, et olen avastanud  igasugustel (äri)kohtumistel käies, et mul puuduvad viisakad riided, mida üldiselt nõutakse. Nii et ilmun tavaliselt tumedates värvides kostüümi asemel (mida tundub, et enamikud kannavad) kohale värvilistes sukkpükstes, mummulises seelikus ja kampsunis (hea hipi, eks). Seekord suutsin uhke ja väga formaalse kleidi selga tõmmata, aga kahjuks lühikeste käistega, nii et pidin vana hea sall üle õlgade trikki kasutama. Maja oli vana aja ja suursugususe hõnguga, midagi polnud modernset ja minimaalset, mulle meeldis. Palju värve, erinevaid mustreid, materjale jne. Guugeldades mõned pildid leidsin, mis annavad natukene õhustikku edasi. Väljast ei arvakski, et maja mahutab liikmete kortereid, banketisaale, söögisaale, raamatukogu, basseini ja veel paljusid muid ruume.

Google maps aitab alati - selline oli maja väljast (see esiplaanil vana maja)

Banketisaal

See on sama klubi New Yorgi majast pilt, aga D.C maja oli sama suursugune

Lõuna oli supetore. Üheksast juhatuse liikmest oli viis kohal. Surusime käppa kõigiga ja istusime privaattoas maha (eraldi ruum oli reserveeritud meie lõuna jaoks). Menüüs olid väga maitsvad toidud (krabid, vähid, avokaadosalat, caesari salat jne), hindu polnud ühelgi juures. Mulle tundub, et nendes klubides käibki nii, et maksad aastamaksu ja siis see on nagu teine kodu ja käid nö. "tasuta" söömas ja kohtumisi pidamas, ei pea rahaga sehkendama. Ei kujuta ette, mis see liikmemaks võiks olla (ilmselt mitte midagi väga odavat, et igaüks liituda ei saaks).

Kohal oli endine USA suursaadik Eestis Michael C. Polt, väga tore mees. Hea jutuga (no nad kõik on, peavadki vist olema) ja hästi sõbralik. Kohtusin temaga juba Eestis ka, kui enne ärasõitu oli Tallinnas tema residentsis mere ääres vastuvõtt kõikidele, kes BAFF stipendiumi said Eestist. Nüüd ta enam suursaadik pole vaid töötab senaator McCain'i heaks. Olin täiesti veendunud, et kõik juhatuse liikmed on hullud kuivikud, nalja ei mõista ning et lõuna saab eriti napisõnaline ja imelik olema. Uskumatu, aga oli täiesti vastupidine! Viskasime nalja, rääkisime oma kogemustest ja kuulasime, mida nad ise USA-st või Baltimaadest arvavad. Peale minu oli ainult kaks praktikanti veel seal. Üks leedu tüdruk, Viktorija, töötab ka arhitektuuribüroos ning praegu teeb projekte Araabia Ühendemiraatidele. Teine neiu, Ieva, on lätlane ning on advokaat ja töötab praegu inimkaubanduse vastaste seaduste ja karistuste välja töötamisega Arizona osariigis. 

Ausalt öeldes ma teiste juhatuse liikmete nimesid ei mäletagi, sest neil polnud väga tüüpilised USA nimed, vaid pigem sellised nagu Danguole, Hughlyn, Randal jne. Ega need nimed teile midagi ei ütleks ka nagunii. Tundub, et kõik on kõvasti kas poliitika või/ja pangandusega tegelenud. Üks Eestlane on ka juhatuse liige, Merko peadirektor, aga teda polnud kohal. 

Meilt küsiti praktika kulgemise kohta, kuidas USA meeldib, mis erinevusi sellel riigil Baltimaadega on jne. Muidugi sain kõvasti mööda päid ja jalgu, kuna olin ainuke eestlane. Eesti ikka tahab kangesti olla Skandinaaviamaade hulgas ja Baltimaasid maha jätta, aga nemad hoiavad meid meelega tagasi ja tahavad enda punti. Üks juhatuse liige mainis ka seda, et rääkis kunagi mitu tundi  ühe eestlasega ja kordagi selle aja jooksul eestlase näoilme ei muutunud (huvitav, kas puutus Ansipiga kokku?). Muidu võib täitsa sellise peene eluga ja lõunatamisega siin ära harjuda.

Ajan oma fääntsi kleidiga koera taga (Charles läheb mu ratta peale miskipärast eriti marru, tahab kumme hammustada jne)

Teel lõunasöögilt koju aevastasin. Kui Ameerikas tänaval aevastada, siis soovivad inimesed tervist. Juhtusin metroos kaks korda aevastama ja sama tüüp soovis mulle 'bless you' ja ise naeris juba ning vaatas küsiva näoga otsa, et kas kavatsen veel korrata. Samuti nägin esimest korda isiklikult metrooga sõites, kuidas üks naine enda küüsi lõikas. Eriti rõve ikka! Muudkui klip ja klip ja küüsi kukkus rongi põrandale (öäkk)!

Pangaprobleemide koha pealt selline areng, et paar päeva tagasi sain e-maili, mis ütles,  et saan varsti postiga kirja, kus on kirjas, et uurimine on lõpetatud (ooo, kuidas neile meeldib siin kirju saata!). Ootasin huviga siis kirja (alguses öeldi ju üldse, et mulle helistatakse kohe, kui uurimine lõpetatakse ja antakse teada, mis tulemused on). Reedel tuli ka kiri. Ja sõna otseses mõttes oli see kiri, mis andis teada, et uurimine on lõpetatud. Öeldi, et mu 17.95 dollarit, mis pihta pandi, kanti ka tagasi. Ja rohkem mitte midagi. Kes tegi, kuidas mu andmed saadi, mis andmed üldse saadi, mitte mingit seletust! Täiesti haige. Pean järjekordselt selle kolgata teekonna ette võtma ja helistama ning miljon tundi enda isikut tõestama. Nukker igatahes, mismoodi see pangasüsteem toimib (või pigem ei toimi) siin riigis. Lisaks sellele saadeti taaskord kaks uut pangakaarti, ma ei ole aru saanud, miks nad topelt saadavad (USA-sse saabudes ja pangakontot avades juhtus sama asi). Samas ma kumbagi kaarti kasutada ei saa, sest PIN koode pole veel järgi saadetud. 

Postituse pealkiri on teile kõikidele inspiratsiooniks, mis tasemele võib pick-up lauseid viia, nii et kellel huvi, katsetage ja andke teada, kuidas läks!

Meil on võililled juba ära õitsenud siin