Uudistame

Eile oli esimene tööpäev. Päris hirmuäratav. Margus saatis mu peaaegu ukseni, et ma ikka kindlasti kohale läheksin (plaanisin juba stipendiumirahadega Mehhikosse põgeneda). Tegelikult midagi hirmsat polnudki. Kontor on väga väike, töötan koos kolme vanema härraga. Või no üks on vanem härra, teised on umbes 40ne ringis. Väga sõbralik ja vahva õhkkond! Tunnevad huvi Eesti vastu, küsivad igast naljakaid küsimusi, millele ma ei oska vastata (aga uurin kodus järgi). Kontoris on üks ruum, kus teeme tööd, mul eraldi laud ja arvuti. WC on kõrvalasuva firmaga kahasse, nii et sama süsteem, mis Maarjaliisi juures kodus (õnneks on siin mõlemal pool lukud). Pidi olema ka juhtumeid, kus unustatakse pärast ühel poolel uks lukust lahti keerata ja siis peab õiendama minema, kui restroomi vaja kasutada. 

Firma, kuhu praktikale sain on MS&R arhitektuuribüroo, aitan neid maastikuarhitektuuri poolega ning samuti käin koos oma juhendajaga Marylandi ülikoolis arhitektuuritudengite projektide esitlemistel (mu juhendaja on nimelt endine kooli dekaan, nüüd annab mõnda ainet). Jõudsin kohe esimesel päeval juba käia seal ülikoolis tähtsat nägu tegemas (istusin koos tarkade inseneri- ja arhitektionudega projektide vahekaitsmisel). Esimene kord olin pigem kuulaja/vaataja rollis, kuid järgmine kord juba peaksin ka enda erialast lähtuvalt neid töid kommenteerima ja näpunäiteid jagama, eks näis :) 

Sain visiitkaardi ka endale! Okei, no tegelikult pidin oma nime käsitsi juurde kirjutama, aga ikkagi! Päris uhke värk. Olen natuke Photoshopis ka seal juba pidanud töötama, pigem küll selliseid lihtsamaid asju (tegema raamatukogu plaane esitluskõlblikumaks). Neil on järgmine nädal suur esitlus ühe projekti raames ja pm koostan praegu seda esitlust neile. Eks ta selline soojendusvärk on enne põhiasjade kallale asumist. Vähemalt kohvi ei keeda ja söögiringil ei pea käima.

Tööl käin jala, see asub umbes 30 min. kaugusel kodust. Täna on väga imelik ilm olnud, sajab hullult, samas on nii soe, ehk siis mõnus troopiline niiskus. Tõmbasin hommikul kummikud jalga ja asusin vihmavarjuga teele tööle. Pm pritsiti mind läbimärjaks, autojuht on ikka kunn. Ilus kollane kott läks ka katki (vantsisin läbimärjana kontori poole, kui korraga rihm katki läks). Ja lõunapausi ajal oleks üks mustanahaline naisterahvas mu alla ajanud (olin rohelise tulega sebra peal ja kõik teised autod peatasid).  Not my day, aga lõbus sellegi poolest. Olen muideks juba ka ühe kutse auto peale saanud :D Mõtlesingi, et kaua ilma selleta hakkama saab. 

Laupäeval käisime pikemal D.C tuuril siis metrooga. Megalihtne on minna ja kiire ka. Väga turistikat ei teinud, pigem kõndisime niisama ringi ja nautisime linna ning üritasime üldisest eluolust aimdust saada. Läksime Lonely Planeti soovitusel ühte hiinakasse sööma, lootsime kiirelt ja odavalt palju nuudleid ja meekana saada. Selgus aga, et see koht on palju peenem ja me ei saanud mitte midagi aru, kuidas tellimine käib (kelner seletas midagi, et igaüks peab vähemalt 3 asja tellima ja need paberile märkima ja siis tuuakse kohale). Hindu nähes me küll ei tahtnud kumbki mitut asja tellida, niisiis tellisime 3 asja kahe peale. Kelner naeris muidugi päris palju ja küsis kohe selle peale, et kust me pärit oleme. Portsjonid olid imetillukesed, nii et saime lõpuks aru, miks kelner naeris. See-eest olid nad vähemalt väga maitsvad!

Mike osales modern day slavery vastasel meeleavaldusel samal päeval, me sattusime ka sinna ning lõpuks marssisime koos nendega mööda D.C-t ringi ja nõudsime inimkaubanduse peatamist.

Ühe turistipildi saime ka Valgest Majast, aga maja oli nii valge, et ei paista väga taeva taustal väljagi :D

Ja oravaid on endiselt väga palju. Avastasime, et nad on päris julged ka!

Kodust ka natuke pilte:

Meie tuba

Tuba vol2

Söögiala

Suurest toast vaade meie toa uksele (Margus töötab selle ülimõnusa pehme sohva peal muideks)

Köök

Ahjaa ja käisime pühapäeval koos Tonyga (see mees, kelle juures elame) turul. See pidi siinkandis suht ainuke koht olema, kust saab orgaanilisi asju, mis on Marylandis kasvatatud ning mida ei ole pestitsiididega üle pritsitud ja liha ei sisalda antibiootikume. Hinnad olid täiesti kirved! Samas ostsime päris palju asju, isegi kana, mis läks kohe sügavkülma. Ega me siin ausalt öeldes liha polegi söönud (v.a  singilõigud võikule hommikul) ja väga puudust ka ei tunne. Oleme hetkel tomatipastat teinud koos roheliste taimedega ning täna tegi Margus mõnusat püreesuppi.

Käisime ka ühe teise Couchsurfi hostiga söömas pühapäeva õhtul, kelle juurde me ei jõudnudki kräshida (leidsime enne endale kodu). Ta võttis enda neiu ka kaasa ja täisa tore oli. Kutsusid meid järgmiseks laupäevaks renessansilaadale ja pühapäevaks Michael Jacksoni Thriller tantsu õppima (mõlemad on tantsuõpetajad). Huvitavad hobid on siin inimestel :D