Kiirülevaade

Nagu Marguse eelmisest postitusest näha, siis elasime Sandy kenasti üle (Halloweeni ka). Meil siin midagi hirmsat ei juhtunudki, ainult katus ei pidanud lõpuks vastu enam ja vesi hakkas mööda seinu alla nirisema. Õhtul oli mõnus magama jääda, tuul ulgus õues ja pani seinad imelikult naksuma ning samal ajal mängis eri nurkadest alla tilkuv vesi isevärki meloodiat pangepõhja. Töölt sain kohe kaks vaba päeva selle puhul!  Nüüd oleme back on track ja korralikud tööinimesed. Mul oli kontoris ainult küte ära peale tormi, istusin kahe kampsuniga ja üritasin kätt hoida hiire külge külmumast (jah, peale orkaani on siin üsna külmaks tõmmanud, kuigi päike paistab). Käisime töökaaslastega ka jälle Merineitsis söömas (ma ei mäletagi, kas rääkisin, üks naljakas Mehhiko nurgatagune koht vakstust lauakatetega, aga väga autentse söögiga) ning kella 4st oli Growler time. Võin kinnitada, et peale seda reedel enam keegi tööd ei tee, sest siis, kui õlu lahti korgitakse, veeretame end oma toolidega ringi mööda kontorit ja ajame niisama juttu. Täitsa vahvad sellid on kõik, mulle väga meeldib enda kollektiiv!

Põnevust toimus ka natuke eelmisel nädalal. Tulime neljapäeval lõunasöögilt tagasi ja meie kontori vastas asuva kohtumaja ees oli päris mitu politseiautot, palju inimesi ning üks suurim maantee oli kinni pandud. Ma muidugi kohe guugeldasin ja selgus, et kohtumajale tehti pommiähvardus. Õnneks midagi ei leitud.

Muideks, teisipäev on ju suurpäev! Presidendivalimised. Olukord tundub, et on üsna rahulik siinkandis, kuigi töö juures kuulsin ükspäev kergeid vandesõnu Romney teemal. Kontoris on inimesed hetkel 50:50 (üks on Romney poolt, üks Obama toetaja ning üks ei suuda otsustada). Rääkisime täna õhtusöögi ajal Tonyga päris pikalt valimiste teemal. Ma ikka mõnda asja kuulasin ja imestasin. USA on lihtsalt nii suur, et siin peab ikka igasugu psühhe leiduma. Kui Romney võidab, siis liiguvad asjad selles suunas, et abordid illegaliseeritakse, rasestumisvastaseid vahendeid enam kätte ei saa (eriti just vaesemad naised). Nt kui mõni naine ära vägistatakse, siis ei või ta aborti teha (vabariiklaste põhjendus: "ju siis jumal tahtis nii"). Täiesti haige, tegemist on mõnes valdkonnas nii arenenud riigiga ja nüüd tahetakse selline asi teha! Mul ei ole midagi religiooni vastu ja kui inimesed tahavad, las usuvad, aga no vahepeal läheb asi ikka üle mõistuse käest ära. Palju õnne neile siis, kui AIDS vohama hakkab ja naisi sandistatakse kuskil põrandaalustes kliinikutes. Ptüi. Pluss nende koolisüsteem on ka väga huvitav. Iga piirkonna kool otsustab ise, mida õpetatakse lastele. Mingist ühtsest süsteemist pole juttugi, ning kuna vanemad maksavad koolile, siis kool peab neid kuulama. Nii et keskkoolilõpetajate tase kõigub siin riigis ühest seinast teise. Kui on piirkond, kus usutakse tõsimeeli kreatsionismi, siis kasvatatakse seal ka järgmine põlvkond lapsi selles vaimus üles.

Inimesed tänaval teavad küll, mis on õige, loodame, et hääletavad ka vastavalt

Käisime kergel shopingtuuril laupäeval ja leidsime veel ühe huvitava aia, kus keegi oli Angry Birdsi teemalise kõrvitsa lõikunud. Vihaste lindude teema on siia ka üsna suurelt jõudnud.

Mulle nii meeldivad D.C.-s armsad majakesed, mille ees on vahvad väikesed inglise stiilis aiad. Tore, et nad värve julgevad kasutada ja just ajaloolistes piirkondades eriti. Imekombel harmoneeruvad kõik värvid, mitte ei teki selliseid jubedusi nagu Eestis mõnikord kohata võib. Huvitav, kas neil ka reguleeritakse majade värvimist teatud piirkondades või on inimesed lihtsalt hea värvitunnetuse ning üksmeelega, et suudavad nii vahvaid piirkondi luua?

Sellel teisipäeval peaks mul olema esimene kohtumine klientidega, kelle jaoks teen seda maa-aluse tunneli kontseptsiooni praegu. Uhuhuu, tundub päris hirmuäratav ja samal ajal põnev ka! Natuke tuleb Portugali aasta tunne peale, sest ega siin kontoriski kõik väga organiseeritud pole ning andmeid, mida pidin juba ammu saama esitluse jaoks, pole endiselt saanud. Loodan, et siin on sama mentaliteet ka tagajärgede osas, et küll kuidagi ikka saab ja no worries. 

Olen siin praktikal olles seda taibanud, kui vähe ikkagi bakakraad annab. Iga teine lause, mis öeldakse, kui mul küsimusi tekib, on: "Sa ilmselt juba tead küll seda, aga asi käib nii..."(tuleb seletus). Pean tunnistama, et ega ikka ei tea küll. Ootan huviga uusi projekte ja teadmisi, mida siin omandan.