Ho-ho-ho!

Jõuluhullus on siinmaal täies hoos. Üksteise järel ehitakse naabruskonna majasid järjest uhkemate dekoratsioonidega (suured täispuhutavad seest valgustatud lumememmed, vikerkaarevärvilised tuled, bling-jõuluvanad ja päid liigutavad robotpõhjapõdrad on vaid mõneks näiteks). Ilmselt töötavad need inimesed aasta otsa palehigis, et siis detsembrikuu elektriarvet jõuaksid jaanuari alguses kinni maksta.

Veel kuulsin huvitavast "traditsioonist", mis on siinsete suurimate kaubanduskettide poolt loodud. Nimelt tulid nad lagedale sellise tootega nagu Elf on the Shelf. Jõulukuul tuuakse see päkapikk keldrist või pööningult välja ning pannakse kuskile kapiriiulile, kaminasimsile, pildiraami äärele vms istuma. Lastele räägitakse, et see on maagiline päkapikk, kes jälgib, kas nad ikka on tublid ning samuti saavad nad oma kingisoove kirja panna ja päkapiku kõrvale jätta, kes siis need jõuluvanale toimetab. Samas ei tohi lapsed päkapikku puudutada, muidu maagia kaob ja jõulud jäävad ära. 

Iga päev tõstavad vanemad päkapikku erinevatesse kohtadesse, et lapsed saaksid järgmine hommik otsida ja ikka tõestust, et elf on elus ning liigub ringi. Eriti tobe on muidugi see, et kui detsembrikuus satub keegi oma lastega poodi, siis kõikides suuremates kauplustes vahivad need päkapikud riiulitelt vastu. Steve'i poeg oli seda märganud ja imestades küsinud isalt, et mis see siis nüüd tähendab. Steve rakendas vanat head tähelepanu kõrvalejuhtimise taktikat ja viis ta hoopis midagi põnevamat vaatama. Samuti oli ta poeg toas jalgpalli mängides päkapiku kogemata riiulilt maha kukutanud. Tulemuseks oli pisarates väike poiss, kes arvas, et tappis päkapiku (või vähemalt on ta kõik luud katki) ja jõulud on igaveseks kadunud. Steve oli kavalasti elfi grilltangide vahele võtnud ning riiuli peale tagasi tõstnud ja öelnud, et kui ta öösel mujale liigub, küll siis terveks saab. Õnneks oli elf hommikuks juba pildiraami peale ümber kolinud.

Elf isiklikult

Mul ei tulnud kohe alguses meelde, kuidas seda päkapikku kutsutakse ning googeldasin veits, esimeseks tulemuseks sain sellise huvitava asja: 

Muideks, kas teie mäletate, kuidas ning kui vanalt saite teada, et jõuluvana pole olemas (ups, loodan, et kellegi unelmaid nüüd ei lõhkunud)? Päris huvitav oleks teada, kas keegi mäletab ja kas sellega kaasnes ka meeletu pettumus. Mina näiteks ei mäleta ja mingit suurt lapsepõlvetraumat ka ei saanud.

Küll üks mu töökaaslane Ethan rääkis, et kui tema vanem vend sai teada, et punakuub ei eksisteeri, siis suurest kättemaksusoovist spoilis jõulud ka oma noorematele õdedele-vendadele. Ning samadel jõuludel, kui Ethani unelmad purustati, siis pani isa nalja pärast tema kingisoki sisse pakkide asemel heina ja kive. Õnneks pärast ikka ootasid kingitused teda kuuse all.

Nii palju, kui olen aru saanud, polegi Ameerikas 24. dets. mingi superpüha nagu meil (vähemalt meie peres süüakse alati 24ndal ja kingid antakse ka õhtul kätte), neil aga ilmuvad kingid 25nda hommikul spetsiaalsete kingisokkide sisse (tahaks näha, kuidas nad näiteks jalgratast üritavad sinna toppida). Advente ka siin ei tähistata, ammugi siis seda, et päkapikud enne jõule sussi sisse midagi tooksid.