Sunday, February 10, 2013

Coccodrillo

Taaskord elame siin hädaolukorra keskel, anti tormihoiatusi ja jumal teab veel mida välja. Tegelikult avastasin, et kui ükskõik mis ajal teha National Weather Service'i koduleht lahti, on seal iga kord ilmaga mingi katastroof parasjagu toimumas ja inimesi hoitakse paanikas. Ilmselt on see seotud sellega, kui piima müük langeb või poes on niisama kaupa liiga palju üle, siis visatakse kohe uus tormihoiatus välja ja inimesed hakkavad paaniliselt asju kokku ostma. Võib-olla tõesti tuli Bostoni kandis meeletu lumehulk USA kohta maha, aga ühtegi hoiatust, mis D.C kohta tehakse, ma tõsiselt enam ei võta. Natuke tuult oli, aga kindlasti mitte orkaani tugevusega tuul ja elekter pole ka siiamaani veel ära läinud (kuigi selle eest on meie siinoleku ajal umbes 5 korda juba hoiatatud). Mis kõik on ju lõppkokkuvõttes positiivne, lihtsalt esialgu tekitasid need häired hirmu ja oli jube, kuna ei teadnud, mis saama hakkab. Ilmselt valitsus peab seda tegema, sest kui päriselt midagi juhtuks, siis saaks ju kohe kohtusse kaevata, et hoiatust ei väljastatud (USA ju suur tõotatud maa, kus on võimalik rikkaks saada inimesi kohtusse kaevates naljakate - et mitte öelda idiootsete - asjade eest). 

Võib-olla peaks ikka ise ka "leiutama" midagi, millega inimesi õnge tõmmata siin (näiteks need jobud autojuhid, kes sõidavad risti mu teele ette, kui üritan sebrat ületada) ja siis saan rikka naisena Eestisse tagasi tulla. Või mitte tagasi tulla ning oma sõbrad ja pere hoopis  siia lennutada. Ilmselgelt siinne mania grandiosa hakkab mu üle võimust võtma.

Asi, mis mulle jänkidemaal väga meeldib, on see, et kõike saab neti teel ajada. Kui on vaja ükskõik mis firma poole pöörduda (suur toidupoe kett, arvutifirma, telefonifirma), siis saad nende kodulehele minnes live chati valida ja mõne töötajaga reaalajas vestelda (jäävad need ebamugavad telefonikõned ära, kus aru ei saada või kus ma oma nime ENDISELT tähthaaval öelda ei oska). Reedel üritas Steve oma naise nime alt AT&T (suur sideteenuste pakkuja) live chatis telefonipaketti vahetada. Nägin seda hetke, kui teisel pool olev töötaja (ilmselgelt noormees) hakkas Steve'ga flirtima, sest arvas, et tegu on naisterahvaga. Pani oma lausete lõppu MEOW. Ja Steve valas õli tulle, vastates PURRR. Edasi ma kahjuks ei jälginud rohkem, sest pidin tööd tegema, aga ei tea, kas neil läks jutt ka tulisemaks.

Oleme vist Margusega mõlemad maininud oma postitustest, kui palju siin oravaid on. Ameeriklaste jaoks tüütud närilised, meie jaoks nunnud karvakerad. Kuigi kahtlustan, et mu arvamus võib hakata muutuma. Olen paaril korral sattunud sõitma rattaga ja samal ajal on orav minuga võidu jooksnud tee kõrval või siis põõsa peal, minu näo kõrgusel umbes. Ütleme nii, et mul on peaaegu surmahirm olnud, sest esiteks ma ei taha ühelegi oravale rattaga otsa sõita ja teiseks, kui ta satub mu pea kõrgusele ja jookseb kaasa, siis tekib paratamatult mõte, mis sarnaneb mõnele õudusfilmile, kuidas see ülinunnu pisike orav nüüd hambad paljastab ja mulle kaela hüppab ning seda järama hakkab! 

Muideks, reedel jäin vabatahtlikult kauemaks tööle, et peale tööd saaksin Yesi minna ja osta toidukraami ning oma Belly punktikaarti kasutada. See on siuke QR koodiga väike plastikkaart, mida saan skännida peale oma ostu sooritamist ning iga ostu eest saan 5 punkti, ükskõik mis summa eest ostan (ost peab olema alates 5 dollarist). 75 punkti eest saan tasuta 15-dollarilise veini. Ja nipp on selles, et seda kaarti saab kasutada 1 kord 24 h jooksul (mitte siis, kui kuupäev vahetub, aga reaalselt 24 h pärast alles). Ehk siis reedel pidin ootama, kuni 24 h täis saab (käisin neljapäeva õhtul poes just). Vaadake, kuhu see tarbijaühiskonna musternäidis mind viinud on!

Huvitav aparaat toidupoes - peaks ka minema oma higi mõõtma
 

Kõrvatroppidega kestab nali ikka edasi, ma ei tea, kui suurte kuulmekanalitega inimesed siin on, aga ainult ühte suurust olen poes näinud ja need lendavad öösel mu kõrvast välja. Peaksin lisaks nendele troppidele veel teibi üle kõrva tõmbama ööseks, kui tahan rahulikult magada ja neid mitte öösel mööda tuba taga ajada. Ilusaid värvilisi tehakse küll, spetsiaalselt naiste omad need, mis ma endale ostsin :D


Iga keskmise ameerika mehepoja valentinipäeva unistus
Ma ei tea, kas te pildist aru saate, aga nägin 8ndal veebruaril kellelgi toas veel kuuske
Ostsin uued kingad - suveks valmis!
Üritasime hakata siin megatervislikult toituma ja no söön kindlasti rohkem rohelist siin, kui olen elu sees söönud. Sellega on muidugi see tore asi, et avastasin taevaliku avokaado enda jaoks nagu juba maininud olen. Kasutasin seda nii dipikastme kui ka võileivamäärdena ja nüüd selgus, et iga päev ei tasu seda ikka süüa, sest mul tekkis allergia. Polnud varem isegi kuulnud, et avokaadoallergia on olemas. See võttis kohe mu tervisliku toitumise suure soovi tuuri natuke leigemaks ja tegime kaks päeva järjest kodus burkse söögiks, paras sulle va tervislik toit, kui allergiat tekitad!


Postkontorit ei tasu röövima minna
Coccodrillo on itaalia keeles krokodill (üllatus-üllatus). Lihtsalt teile teadmiseks. Õpime siin ameerika-itaalia segaperega koos elades ise ka natuke keelt (nii itaalia kui ka hispaania), lisaks siis neile väljenditele mida iga eestlane aastaid jooksnud Ladina-Ameerika seebikatest teab (assassino, por favor, gato negro, para siempre).

0 comments :

Post a Comment