Kinkisin Margusele valentinipäevaks tunniajase paarikese massaaži (ma ei leia normaalset eestikeelset sõna couples massage'i jaoks ja inglise keelne kõlab üsna nilbelt, nagu oleks tegu veits kahtlase ettevõtmisega). Kuna kumbki meist polnud kunagi sattunud professionaalse massööri käe alla, siis läksime laupäeval hinges värin ja põnevus, oma lubatud tunniajasele õndsusele vastu. Kohale jõudes pakuti šampanjat ja šokolaadi, väga peene värk. Administraator oli Ukrainast pärit ja ütles, et tundume jah nagu tuleksime ka kuskilt "sealtkandist". Pidime täitma ankeedid oma andmetega ning edasi juhiti meid mööda pikka koridori ühte hämarasse tuppa, kus oli kaks voodit. Meil oli üks mees- ja  naismassöör, nimesid ei mäleta. Pidime ise valima, kumb kummale teeb (vastavasse voodisse ronima). Tegime nii, nagu loomulikum tundus, ma sain mehe, Margus naise. Massaaž oli imehea, tund aega hõljusime paradiisis (lõpus tehti veel kuumade kividega boonusmassaaži seljale). Nüüd võiksid aga häält tõsta inimesed, kes on kogenenumad massööri juures käijad, kas ülekeha massaaži puhul kannikad ka ette võetakse? Pärast vahetasime Margusega muljeid, et mida kummalegi tehti ja siis selgus, et minu kannikad mudis tüüp päris korralikult (läbi teki), aga Margusel seda osa ei puudutatud. Kas peaksin end veits ära kasutatuna tundma nüüd?

Käisime Busboys and Poetsis tähistamas

Ei saa ikka ilma söögipiltideta - kookosejäätis banaani ja mingi muu asja leivakreemis, mmmmmm!

Lillepoe vaateaken enne sõbrapäeva

Ükspäev sattusime Tonyga vestlema, et mida inimesed metroos teevad ja tal oli päris huvitavaid lugusid pakkuda. Näiteks on ta näinud korduvalt, kuidas inimesed oma küüsi lõikavad küünetangidega metroos, öäk! Tema naistöökaaslast olevat üks teine naine ahistanud eskalaatori peal, silitas selja tagant juukseid ja siis kui trepist üles said, jooksis minema. Me oleme ainult seda kogenud, kuidas üks täiesti ilusasti riides ja meigitud tibi kogub lurinal tatti (nagu tahaks klimbi välja sülitada, teate ju küll) ja niimoodi terve pooletunnise metroosõidu ajal. Ei tea, kas koduses kasvatuses on midagi puudu või milles asi. Alguses oli õudne (tekkis okserefleks lausa, sest no kus sellel neiul oli alles tatti, mida luristada!), siis sain vihaseks ning lõpuks naersin kõva häälega, sest kuidas saab keegi nii rõve olla!

Otsisime Amazonist pipragaase, mida lõpuks ära tellida ja siis seal lehe keskosas oli soovitus, mida inimesed veel ostavad koos sama tootega. Üllatus-üllatus, Amazonist saab 10 dollariga tellida endale korraliku taseri (see elektriga laetud relv, millega saad korraliku šoki anda kellelegi). Edasisel uurimisel selgus, et saab ka relva osta. Almighty Internet!

Tööle tuli üks uus töötaja (poole kohaga), Argentiinas sündinud, aga Barcelonas ja New Yorgis üles kasvanud naine. Hästi jutukas ja vahva. Käisime reedel lõunal ja siis ta ütles, et ta vanaema on Leedust pärit ja ta kohe vaatas, et minus on tunda ka slaavi verd (kuigi mulle tundus, et temas on seda küll rohkem). Üldse on siin päris rahvusvaheline seltskond koos, sest üks Anne, kes käib aeg-ajalt Garthile mingeid projekte tegemas, on ka tegelikult Poola juurtega. Töö uudistest veel nii palju, et paistab, et kohtuvaidlusega on asjad hetkel seisma jäänud, sest otsitakse õiget vahendajat ning asi võib mitu aastat venida, ehk siis minu sealolekut see kuidagi ei mõjuta.

Tähistasime vastlapäeva ka nagu kord ja kohus - hernesupp ja kuklid

Kas selle auto juures tundub midagi imelikku olevat?

Ei saa läbi ka Charlieta - pikutas täna poriloigus nii muuseas

Olen vist unustanud eelnevalt panna selle pildi siia, Margus movembri ajal ja peale seda