Philly

Kolmapäeval sõidan Philadelphiasse BAFF praktikantide kokkusaamisele. Kõik inimesed, kes Lätist, Leedust ja Eestist praegu selle programmi kaudu siin USA-s on, saavad viieks päevaks kokku, et kogemusi vahetada, erinevaid edulugusid kuulata, pidutseda ning Philadelphia linna ja traditsioone tundma õppida. Kokku on meid ligi 40 inimest. Igal aastal on selle 'rikastusreisi' asukoht erinev, minu aastale langes linn, mida tean eelkõige Rocky filmist (Rocky Balboa jooksis trenni tehes mööda Philadelphia Kunstimuuseumi treppe üles). Kes ei ole näinud või ei mäleta, saab järgi uurida, millest räägin, siit. Pean tõdema, et esialgu polnud ma väga vaimustuses Philadelphiasse minekust, sest see on D.C-le USA mõistes lähedal, lootsin pigem, et saame läänerannikule minna, sest kõik reisikulud, ööbimine ja õhtusöögid makstakse kinni (oleks olnud kasulikum kuskile kaugemale minna, kuhu mul endal nagunii poleks raha olnud, et sõita).

Philadelphia asub D.C ja NY vahel, umbes 230 km D.C-st

Nüüd aga olen täitsa rahu teinud selle mõttega, et Philly'sse läheme. Uurisin natuke meie targast USA raamatust ka üldiselt Pennsylvania (osariik, kus Philadelphia asub) kohta ning avastasin, et seal on sündinud Andy Warhol, Grace Kelly ja Bill Cosby - päris rikkalik saak. 

Eelmise nädala kolmapäeval saadeti kõigile kava ka, et mida tegema hakkame selle reisi jooksul (tuletab klassiekskursioone meelde). Näiteks tuleb neljapäeval minu juhendaja Garth ekskursiooni tegema MS&R disainitud ehitistesse (Urban Outfittersi linnakusse ja Drexeli ülikooli). Jah, Drexeli ülikool on seesama, kes MS&R-i kohtusse kaebas. Üldse on neil väga naljakas poliitika, sest tegelikult on valmis ehitatud maja jube hea ja saab kiita arhitektuurikriitikute poolt ning nende ülikooli on sisseastujate avalduste arv kasvanud ligi 200% tänu sellele, aga kohtusse tahavad nad ikka raha pärast kaevata firmat, kes kõik selle üldse võimalikuks tegi.

Veel on kavas Titanicu muuseumi külastus (naerge-naerge, aga minu meelest on päris vahva, sest see oli ikkagi maailmakuulus laev ja väljapanekul on originaalasjad, mis ära päästeti), aardejaht vanalinnas, keeglimäng (ma pole kuskil 10? aastat mänginud, loodan, et ennast sinna rajale pikali ei viska või kedagi teist ei vigasta) ning toidutuur kesklinnas, kus saame Philly kõige iseloomulikumaid toite proovida (juustukarbonaadi, pehme kringel, kõva kringel šokolaadis jne). Palju vaba aega on ka, et omal valikul muuseume ja muid kohti külastada ning mis mulle kõige rohkem meeldib, on see, et hotellis on ka bassein, kus külalised võivad ujumas käia. Sihin kindlasti sinna, tahaks päevas kasvõi korra ujuma jõuda. Tundub igatahes, et tuleb supertore nädal ja saab paljude uute inimestega kohtuda ning natuke tööst puhata!

Üks asi, mis mind USA-s imestama paneb, on inimeste ausus. Vähemalt siin meie kandis. Nimelt jäetakse kõik FedEx-i ja USPS-i pakid inimestele ukse taha ja keegi ei varasta neid pakke ära. Kõnnin töölt koju ja kõik pakid seisavad korterite uste ees reas, mõnikord ka mitu päeva ja keegi ei puutu neid. Eestis võetakse ju postkastist ajalehtigi ära, mis siis rääkida, kui suuri pakke hakataks ukse taha jätma.

Eriti kole uusehitiste piirkond, kuhu neid pakke jäetakse avalikult tänavale

Ükspäev avastasime Margusega, et mu töökohale üsna lähedal on väike pargike, kus küll keegi ei käi, sest see asub suure kiirtee ääres, aga seal on väike kastike, kust saab raamatuid laenutada ja ise enda vanu raamatuid sinna viia, et teised saaksid lugeda. Peaksin romaani, mida Barbadosel lugesin, sinna viima, aga mul oleks kahju inimestest, kes seda loeksid. See on üks raamat, mille lugemisel võib reaalselt lollimaks jääda. Raamatu nimi oli "The Cartel", vältige seda iga hinna eest! Ma mõtlesin seda endale reisile kaasa valides, et äkki on midagi "Ristiisa" sarnast ja väärt lugemine, aga oh ei! Põhilised olid naiste kirjeldused, mis olid kõik samasugused - liibuvad topid ja teksapüksid, mis mässisid end ümber suurte tuharate. Kusjuures mõnes kohas oli ka kopipeisti tehtud ning ühte sama asja täpselt samas sõnastuses mitu korda kasutatud raamatu jooksul. Uurisin veits kirjanike kohta (Ashley ja Jaquavis) ning selgus, et nad on üle 20 raamatu avaldanud ja kõikidele on peale kirjutatud, et New York times best selling authors. Kunagi tundus, et selline märge tähendab kindlasti kvaliteetraamatut - nüüd olen aru saanud, et ei tähenda! Kaldusin küll natuke kõrvale nüüd, aga jah, avastasime sellise vahva võimaluse ja vb ka laenutame mõned raamatud sealt (ühte juba mõtlesime võtta, aga see oli verega koos, nii et jäi sinnapaika).

Ilmadest ei saa me endiselt aru, mis süsteemi järgi siin asi toimib, sest hommikul võib olla meeletult lumine ilm ning õhtuks on lumi läinud, päike paistab ja 12 kraadi sooja.

Ühel hommikul oli selline vaatepilt tööle minnes, õhtuks oli kõik juba kadunud ja ilm ilus

Muideks, kas te teate, miks D.C-t kutsutakse ka Chocolate City'ks? Sest kunagi olid siin ülekaalus mustanahalised (ja ilmselt siin natuke väljaspool D.C-t on siiamaani).

Mõned mõrvad on meil ka siin toimunud, hoiame ikka uudistel silma peal. D.C võib tunduda küll nunnu oma vahvate majakestega, aga paar nädalat tagasi said 11 inimest vigastada, sest kahest möödasõitvast autost tulistati neid ning eelmine nädal tapeti üks noormees baarikakluse käigus ära. Igasugused noortegängid on siin ikka tegevad ja kui lähed kaklema, siis keegi ei tule rusikate või noaga vehkima (nagu Eestis), vaid vöövahelt tõmmatakse kohe tukk välja ja kukutakse kõmmutama.

Ilmselt olete kõik ka Põhja-Korea kohta uudiseid lugenud, kuidas ikka ähvardavad USA-t ja Lõuna-Koread tuumasõjaga jne. Hetkel tundub, et Eesti meedia haibib seda isegi rohkem üles, sest Washington Postis oli lühidalt sellest kirjutatud ja ei olnud isegi esilehe uudiseks tehtud, kuid Postimehes oli rida artikleid väga tõsisel toonil.

Häid munadepühi ka kõigile! Kõige nalajakam on see, et Eesti, mis on väga mitteusklik riik, tähistab seda püha ja inimesed saavad vabu päevi samal ajal kui USA, mis on usklik riik, tähistab kirikus käimisega ja igasuguste pereüritustega seda püha (no eile jooksid meil siin kodu vastas pargis lapsed korvikestega ringi ja otsisid lihavõttemune), aga ühtegi vaba päeva ikka ei anta. See räägib natuke nende töökultuurist midagi. Kes jäneseid ei karda, võiks seda linki vaadata, vb peale seda hakkate kartma.