Jep, saime mõlemad viisad! Marguse oma kehtib isegi 10 aastat, minu oma ainult aasta :D Nii et tema saab seal pikalt käia lulli löömas. Muidugi saime seda teada, et viisa ainuüksi ei taga veel riiki sisenemist, ametnik piiripunktis otsustab selle, kas pääseme ja kui kauaks. Lõputu paberimajandus.
Viisavestlus oli hoopis teistsugune, kui ma ette kujutasin. Vaimusilmas nägin, et ootan luksuslikus saalis, kuni peenes ülikonnas noormees palub mul endale järgneda. Ning et vestlus toimub avaras kabinetis, kus terve põrand on kaetud vaibaga, sisustuseks on vana ja väärikas tumedast puidust kabinetimööbel ning konsul istub suures nahast tugitoolis ja ta selja taga on kindlasti! USA ja Eesti lipp.
Tegelikkuses aga tõmmati mind kohe alguses turvaputkas rajalt maha, pidin kogu oma maise vara neile jätma ning veepudelist, mille olin bussi peale kaasa ostnud, lonksu võtma, et tõestada, et seal on vesi sees. Majja sisse pääsedes polnud mingeid ülikondades mehi ega uhkeid kabinette (no vähemalt mulle neid ei näidatud), kuigi Ameerika lipp oli ootesaalis :D Vestlus toimus pm nagu telleriputkas, ainult veel väiksemas. Samas oli konsul väga sõbralik ja tore, lihtsalt kogu see asja argisus hämmastas mind.
Aga JEJEJEJEEEJEJEJEJEEEEEE!
2 comments :
Jehuu, õnnesoovid! Kõige vahvamaid, seiklusrohkemaid ning põnevamaid kogemusi teile! Ootan palju palju postitusi:)
Jee, tänud :) Eks me anname oma parima jah nende postituste osas (loodame, et hakkab ikka põnevaid seiku seal juhtuma, piinlik ja igav oleks ju kirjutada, et oleme usas, käime mäkis, teeme tööd ja kõik :D)
Post a Comment