Plaanime

Leidsime Margusega kogu aeg ettekäändeid, miks kõiki muid linnu põhjalikult avastada, aga D.C.-t mitte - küll oli liiga külm, ootasime sõpru, kes külla tuleks, et siis koos muuseumituure teha, küll oli jälle liiga palav, kodus oli vaja puhata ning muid asju teha. Nüüd tabas meid paanika, oleme 9 kuud ja 4 päeva elanud Washingtoni ligidal ja oleme palju-palju kordi käinud seal, aga niisama linna nautimas ja pole turistitamist eriti tõsiselt võtnud. Enamik kuulsatest asjadest/kohtadest on nägemata. Niisiis ostsime Lonely Planeti D.C. raamatu ja hakkasime innuga lugema.

Nüüd uurime, mis kohad meid huvitaksid ja üritame igal nädalavahetusel linnas olla. Esmaspäeval läksime peale tööpäeva Margusega suurele monumendituurile. Muuseumid on siin kahjuks ainult 5-6ni lahti, nii et sinna ei jõua nädala sees. Võtsime veini ja sööki kaasa ning asusime teele. Muidugi kallas vihma, kui metroost välja saime ning tegimegi esimese kehakinnituspeatuse puu all metroopeatuse juures. Õnneks on siinne ilm väga muutlik ning 15 minuti pärast oli vihm järele jäänud ja päike säras jälle. 

Pean mainima ka seda, et kuumus siinkandis on väga jõhker! Astud õue ja õhku pole ning see ei kesta mitte nädal või kaks, vaid kuni augustini rahumeeli välja. Ma isegi natukene saan nüüd amerikaanode kliimaseadmelembusest aru, sest ikka on hea küll jahedasse tuppa põgeneda selle leitsaku käest. Muidugi ei lepi ma endiselt sellega, et toatemperatuur peab olema 17 kraadi (nt nagu poodides). Kindlalt peab kampsuni või salli kaasa võtma, kui on vaja sööki ostma minna, sest temperatuuride vahe annab väga tugevalt tunda. Ja siin läheb tunduvalt kauem poes aega kui Eestis, sest kõik on nii suur ja peab teadma, kus vahes miski asub.

Tegime suure tiiru kesklinnas The Mall'i lääneosas. Nägime nii palju asju, mida ei teadnud, et seal olemaski on, kuigi oleme varemgi seal viibinud! Igatahes olen hetkel eriti vaimustuses, et elame just siin, sest Washington D.C. on ikka imeilus linn tasuta muuseumite, vahvate piirkondade ja rohkete parkidega! Nii vahva on lihtsalt peale tööd metroo peale istuda, pool tundi sõita ja avastada täiesti tundmatuid kante ning maailmakuulsaid monumente/muuseume. Üks järgmiseid must-see asju minu jaoks on Hope'i teemant, mis pidavat olema neetud. Veider küll, aga see on loodusloo muuseumis väljas koos elevantide ja muumiatega.

Tegime umbes 9km-se ringi, punased täpid on vaatamisväärsused, mida külastasime

Järjestikku alustades stardist ja lõpetades finišis külastasime järgmiseid kohti:

Washington Monument (kutsume jorniks)

Constitution pargis nägime ühte agarat oravat, kes aeg-ajalt pea ees prügikasti sukeldus, et head ja paremat nosimist kätte saada

Balanss on hea

Jorn kaugemalt. 2011. aasta maavärinas sai see kannatada ja siiamaani parandatakse. Lootsime, et ehk saame ikka üles minna, sest sealt pidi parim vaade linnale olema, aga ilmselt enne septembrit lahti ei tehta. Et üles jõuda tuleb 897 astet kõndida ning vanasti tohtisid ainult mehed liftiga üles sõita, naised pidid jala kõndima, kuna liftisõitu peeti liiga ohtlikuks

Teise maailmasõja monument

Iga kuldtäht tähistab 100 ameeriklast, kes hukkus Teise maailmasõja ajal

Vietnami sõja memoriaal (ja meie pildistame iseennast)

Vietnami sõja memoriaal - V-kujuline lõige parki, mis tähistab haava, mille sõda jättis USA ajalukku. Tahvlitel nimed nendest, kes hukkusid või jäid kaduma ja omaksed viivad tänase päevani kaarte ning pilte sinna (nägime ka). Muideks, disainis selle monumendi 21-aastane neiu.

Reflective pool Lincolni monumendi juurest vaadatuna

Korea sõja veteranide monument

Korea sõja veteranide monumendi juures - eriti ägedalt lõigatud puud

Martin Luther Kingi monument, vaade üle Tidal Basin'i Jeffersoni memoorialile

Roosevelti monument 

Roosevelti kuulsad sõnad

Tidal Basin

Hetkel plaanime kõige muu kõrvalt ka meie USA aasta lõpureisi läänerannikule. Kondikava on paigas ja mulle tundub, et tuleb ülimegavinge reis! Plaanis on Madele ja Maarjaliisile vastu minna New Yorki, seal veeta paar päeva, lennata San Franciscosse, olla nädalake seal, uurida linna, Alcatrazi vanglat, Redwoodi metsa ning Napa Valley veiniistandusi. Seejärel sõita rendiautoga Los Angelesse, kus veedame mõned päevad, külastame Hollywoodi stuudioid, Santa Monica kaid, Venice Beachi jne. Peale seda on kavas sõita Las Vegasesse, Hoover tammi juurde, Grand Canyonisse ning pärast põrutada San Diegosse. Seal võtta rahulikult, päikest ja ookeani nautida ning siis tagasi idarannikule sõita. Siin mõned tiiserpildid, ise olen superelevil, ei suuda ära oodata!!

Grand Canyonis asuv skywalk - põrand on muideks läbipaistev

Ma ei tea, kas julgen sinna minna ka, aga vast roomates ikka, ära peab käima!

Redwood mets

Napa org 

Napa org ja veiniistandused

Las Vegas

Peale seda ongi vaid loetud päevad jäänud, millal Eestimaale naaseme. Margus muideks andis oma viisapikenduse avalduse sisse, eks näis, kas pikendatakse või ei. Lennukipileti koju ostis ta igatahes samuti septembriks, nii et parem oleks, kui pikendataks. Kahjuks samale lennule me enam ei saanud, nii et saabume samal päeval paaritunniste vahedega.

PS! ostsin endale uued magamisprillid, et valgus nii meeletult ei häiriks (siin maal ju kardinaid ei tunnistata, ainult ruloo, mis ei hoia üldse valgust kinni) ja parema puudumisel olin sunnitud Hello Kitty omad ostma, sest muud ei olnud suures-suures kaubamajas saada. Ja Margus oskas Hello Kittyst teha pahura kõutsi, veel armsam minu meelest, tahaks kohe pai teha ja kõrva tagant sügada: